KAMA2 programm

Toimumiskoht sama mis eelmisel aastal: ACUDkunsthaus, Veteranenstraße 21, 10119 Berliin

Reede õhtul, 17. märtsil ning laupäeval, 18. märtsil kuni kella 16.00ni üritused ainult eesti keeles. Pärast seda ootame absoluutselt kõiki, kellel huvi eesti kultuuri vastu!

Reedel, 17. märtsil

19.00 Indrek Taalmaa esitab Andrus Kivirähki tekstidel põhineva monoetenduse „Sinised kilesussid jalas“. Menukomöödia läbivaks teemaks on inimeste erinev suhe rahaga. Raha teema on alati aktuaalne, on seda siis parajasti palju või vähe. Miks „Kilesusside“ etendus aga raha teema üle naerda võtab, sellel on siiski veel üks võimalik põhjus – lavastus esietendus aastal 2010, just majandussurutise „kõrgajal”.sinised-kilesussid-kopie
Indrek Taalmaa kehastub kuueks erinevaks rolliks ümber otse publiku silme all, nii et vaataja saab osa nii kostüümide vahetusest kui ka grimmi tegemisest grimeerija Irina Suuderi kunstnikukäe läbi.
Indrek astus esimest korda monolavastuses üksinda lavale kümme aastat tagasi ja alates sellest ajast on monoteater teda ikka saatnud. Täna võiks Indrekut nimetadagi monoteatri üheks peamiseks propageerijaks Eestis, kes korraldab nii iga-aastast monoteatri festivali Monomaffia kui ka veab oma teatrit, Tallinna Kammerteatrit, mille repertuaaris on vaid ühe-kahe näitlejaga lavastused.
Kirjanik Andrus Kivirähk kommenteerib etendust järgmiselt: „Siniste kilesusside“ monoloogid said algselt kirjutatud hoopis ühe teise näitemängu jaoks. kivirahkweb2004. aastal lavastas Tiit Ojasoo tollaste teatritudengitega näidendi „Asjade seis“, mis põhines suuremalt jaolt improvisatsioonil, aga lisaks tellis ta minu käest selle tüki tarbeks ka kuus monoloogi, mis pidid kõnelema inimeste suhtest rahaga. Hiljem avaldasin ma need tekstid ajakirjas „Looming“ peakirja all „Kuus monoloogi raha asjus“, samuti jõudsid nad minu novellikogusse „Jutud“. Sealt leidiski need Indrek Taalmaa ja otsustas iseseisva näidendina lavale tuua, mängides ise kõiki rolle. Nii et asudes ühte teksti kirjutama, ei oska kunagi ette aimata, mis temast lõpuks välja tuleb!“

Pärast etendust vestlus Andrus Kivirähkiga – toimub autori ja publiku vaheline muljete vahetamine vabas õhkkonnas.

Laupäeval, 18. märtsil
kairi-look-_3-kopie

Foto: Dom Tappy

11.00 Berliini Eesti Kooli (Mehringdamm 114, 10965 Berliin) külastab Amsterdamis elav lastekirjanik Kairi Look. Kairi raamatutes on kuhjaga särtsu ja põnevust, aga ka nalja, soojust ja äratundmisrõõmu; nad on laste poolt armastatud ja pälvinud mitmeid auhindu. Nagu ta ise Karssoni kombel ütleb: vahepeal peab ka pauku ja mürtsu saama! Lisaks raamatutele „Leemuripoeg Ville teeb sääred“, „Lennujaama lutikad ei anna alla“, „Peeter, sõpradele Peetrike“, „Sasipäiste printsesside saar“, „Härra Klaasi pöörane muuseum“ ja „Piia Präänik kolib sisse“, mida saab muide kuulata ka ERRi õhtujuttude äpis, kirjutab Kairi lugusid ka ajakirjale Täheke. Vaata ka Kairi blogi www.amsterdamiseerunud.blogspot.com ja Lastekirjanduse Keskuse veebilehte http://www.elk.ee/?profile=13264.

 

14.00 kogunemine ACUDkunsthausis

doris_kareva_2657_2k-kopie

Foto: Kaido Vainomaa

veronika_kivisilla

Foto: Jukko Nooni

 

 

 

 

 


14.30 „Sõida tasa üle silla“. Omi ja omaseid tekste loevad ja laulavad Doris Kareva ja Veronika Kivisilla. 
Tegu on ühelt poolt Eesti luuleklassikasse kuuluva, ajatu ja eri põlvkondade poolt armastatud poetessiga (hiljutise küsitluse põhjal oli Kareva viimane luulekogu „Perekonnaalbum“ enim loetud luuleteos) ning teiselt poolt 20 aastat noorema, alles täiskasvanuna kirjutama hakanud luuletajaga.

Doris Kareva (1958) on avaldanud peamiselt luulet, ühe essee- ja ühe proosakogu, tõlkinud luulet, näidendeid ja esseid, koostanud mitmeid antoloogiaid. Doris Kareva luulet on tõlgitud paarikümnesse keelde, sellele on muusikat kirjutanud arvukad heliloojad nii Eestis kui välismaal ning selle põhjal on sündinud ka teatrilavastusi.
Veronika Kivisilla (1978) on avaldanud kolm luulekogu: „Kallis kalender“ (2011), „Veronica officinalis“ (2012) ja „Cantus firmus“ (2015). Korraldustöö kõrvalt Eesti Kirjanike Liidus otsib ta elu cantus firmus‘t ehk kindlat alusviisi, kasvatab lapsi ja ravimtaimi, tegeleb muusikaga ja otsib ajakapsleid.

16.00 pakume kama, kartulisalatit ja klassikalist küpsisetorti.

17.00 lühifilmid (ingliskeelsete subtiitritega!)

habras_maailm

Ants Tammiku dokumentaalfilm „Habras maailm“ (2016, 35′) on noore operaatori ja režissööri poeetiline nägemus Eesti soomaastikest. Ta vastandab kaks täiesti erinevat maailma – korrapäratu loodusmaastiku koos seal elutsevate loomade-lindudega ja inimese loodud sirgete joontega kaevandamisväljad. „Selliseid keskkondi nagu raba ja soo on vaja hoida kasvõi seetõttu, et saaksime igapäevasest haigest virrvarrist eemalduda ja tuletada meelde, et me ei ole maailmas number üks, vaid kõigest väike osa täiuslikult toimivas süsteemis“, on mõtisklenud Tammik. „See film võiks olla mõeldud inimesele, kellel on aega seda vaadata ja kaasa mõelda.“ Filmi samaväärselt tähtis osa on Aivar Surva loodud muusika ja Kauri Lembergi helirežii. Kunstiliselt hingematvaid pilte saadab teksti asemel ainult see lummav muusika.
Eelmise aasta septembri alguses toimunud Matsalu loodusfilmide festivali rahvusvaheline žürii andis filmile parima operaatori preemia.

tomatid_still38

Janno Jürgensi lühifilm „Räägitakse, et tomatid armastavad rokkmuusikat“ (2016, 40′) on filmitud režissööri sünnilinnas Haapsalus. „See on suhtedraama, mis keskendub peresuhetele kolme generatsiooni vahel, kuidas materialistliku maailmavaatega uus põlvkond vanast generatsioonist üle sõidab,” on öelnud Jürgens. „Žanrilt on see tõsisem draama.”
Sünopsis: Vana mees teeb oma eluõhtul rehnutit, mis läks hästi, mis halvasti ja mida annaks veel parandada. Poeg ei ole oma isaga kaheksa aastat suhelnud, tütar ootab kannatamatult isa surma ja lapselaps tahab vihmaussi purki panna. Vana mees aga paneb visalt vastu ja istutab uusi lilli, teadmata, kas tema silmad nende õitsemist näevad.
Janno Jürgens on lõpetanud Balti filmi- ja meediakooli ning teinud mitmeid rahvusvahelisi auhindu kogunud lühifilme.

Q&A Janno Jürgensi (režissöör) ja Anti Naulaineniga (kaasautor ja stsenarist). Küsitleb filmitegija Ingrid Hübscher.

19.00 paus

liisiweb

Foto: Sadu-Triste Juurikas

20.30 Liisi Koiksoni kontsert
Liisi Koikson on armastatud Eesti laulja. Televaatajad teavad teda juba 90ndate algusest, mil Liisi võitis mitmel korral televisiooni laulukonkursi Laulukarussell. Nüüd tegutseb laulja erinevate projektide liikmena ja ka soolo artistina nii jazzi, folgi kui ka popi vallas. Berliini kontserdil saab kuulda eestikeelseid lugusid Liisi sooloplaatidelt Väike järv, Väikeste Asjade Võlu ja Ettepoole. Tekste ja muusikat neile on kirjutanud tuntud muusikud ja sõnameistrid, nende hulgas Jaan Pehk, Robert Jürjendal, Rein Fuks, Tõnis Mägi ja ka Liisi ise. Lood viivad meid loodusesse nautima selle lihtsat ilu ja inimese südamesse, harutama lahti tema keerdkäike. Liisit saadab kitarril Marek Talts.

22.00 C-JAMi kontsert
Tšellokvartett C-JAM koosseisus Pärt Tarvas, Levi-Danel Mägila, Margus Uus ja Tõnu Jõesaar tutvustab end oma kodulehel nii: „C-JAM on unikaalne kooslus meestest, kes ei karda avardada piire ja püstitada endale enneolematuid väljakutseid. Tšellokvartetis on ühendatud klassikaline keelpillikvartett, improvisatsiooniline big-band, metalne ja kaasakiskuv rock-muusika, tundlik ning emotsionaalne tšellokõla. Pika lavakarjääri tõttu ei tea enam keegi, kas tegemist on professionaalsete rock-muusikutega, kes on muuseas ka kõrgelt haritud ja hinnatud klassikalise muusika esitajad või hoopis vastupidi.“ Kvartett musitseerib koos aastast 2004. Kodus on nad esinenud nii linnades kui külades, mõisates, mererandades kui rabaradadel ning sõitnud Eesti risti-põiki läbi. Väljaspool Eestit on kvartett andnud edukaid kontserte Lätis, Soomes, Saksamaal, Venemaal, Belgias, Taanis ja isegi Hiinas. Neilt on seni ilmunud neli CD-plaati.

c-jamweb

Foto: Tiit Mõtus

KAMA tänab südamest kõiki oma sponsoreid ja toetajaid!

Täname Kultuuriministeeriumi, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutust Meie Inimesed (MISA), Välisministeeriumi, Eesti Suursaatkonda Berliinis, Kultuurkapitali, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Instituuti, Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda, firmat ASB Grünland Helmut Aurenz GmbH, firmat Westwind Real Estate Executive Search GmbH, Betamar OÜ, Liviko AS, Nord Boats OÜ, filmistuudioid Vesilind ja Alasti Kino, Eesti Maja Berliinis ning kõiki eraisikuid, kes on õla alla pannud.

Täname ACUDkunsthausi meeldiva koostöö eest.

Ürituse toimumisele ja traditsiooni jätkumisele saad kaasa aidata ka Sina:

Estnischer Kulturverein in Berlin e.V.
IBAN: DE15 1204 0000 0101 1485 00
BIC: COBADEFFXXX
Commerzbank
Selgitus: Estnische Kulturtage in Berlin 2017

Korraldustiim: Kadi Mustasaar, Aira Paschke, Reelika Ramot, Üüve-Lydia Toompere, Maarika Bischoff, Maret Paas, Liina Stotz, Kristina Piilik, Kristi Grünberg

Kultuurimin_logo_estlogo_big_gradient0_valismin_3lovi_est2_berliin_3lovi_est      0_haridusmin_3lovi_esteestiinstituudipuhaslogoyherealine1Print                         asb_gw_logo13-high

ACMN_logo1_SIGNATUR-1                            426254_267584209982466_80970713_n                       2445288_300x300     

paeaesukeselogo-uus-300x300          VT_LOGOtag_vert_cmyk               nord-boats-logo_fb_1jpg

Advertisements